Raps on väga universaalne põllumajanduskultuur!

Raps mõjutab mulda, andes pärast saagi koristamist 600 kg huumust ja suurendades sel moel mulla viljakust. Lisaks aeglustab raps kliimamuutusi, sest rapsil on suur süsiniku sidumise võime – 1700 kg C / ha.
 
Rapsiseemneid kulub vähe – 2,5–3 kg / ha – ning need arenevad augusti keskel või septembri alguses kiiresti ja moodustavad muljetavaldava biomassi: 20–30 t / ha. Veel on hästi arenenud taimed võimelised kasutama rohkem kui 100 N kg / ha ja vähendama lämmastiku kahjusid pinnases
 
Raps on hea eelkultuur, mis suurendab talinisu saagikust kuni 10% (umbes 800 kg / ha). See tähendab seda, et hektarist saab 941 leivapätsi, millest saab aasta ringi söönuks 10 inimest
 
1 ha-st kollasest õitsvast rapsist mood- ustub kuni 36 kg/ha õietolmu ja 144 kg / ha nektarit mesilastele, kes valmistavad 100 kg/ha suurepärast rapsimett. Sellest meekogusest piisab 88 inimese varusta- iseks meega ühe aasta jooksul.
 
Kohalikud rapsikasvatajad tarnivad valgurikast GMO-d (geneetiliselt muundatud organism) mitte- sisaldavat sööta kogu Euroopas. 1 ha rapsist saab ühe aasta jooksul sööta kolme lehma, kes annavad kuni 24 000 liitrit piima. Sellest kogusest piisab 461 inimese varustamiseks piimaga.
 
Töödeldes ümber keskmiselt 3500 kg / ha rapsi, saab 1600 liitrit väärtuslikku rapsiõli ja 1900 kg kvaliteetset rapsikooki, mis on täiendav GMO-d mittesisaldav valgusööt.