Koos agronoomi ja ekspertidega töötades võivad taimekasvatajad endid oma otsustes kindlalt tunda.
Kaspars Antipins ja tema isa töötavad Läti keskpiirkonnas asuval 3400 hektaril, et igal ruutmeetril tulu suurendada. Ligikaudu 600 kilomeetri kaugusel Eestis kasvatab Mikk Tutt koos oma isaga umbes 500 hektaril talinisu, suviotra, taliotra, rukist, talirapsi ja hernest.
„Uute sortide kasvatamine on alati riskantne,“ ütleb Tutt. „Eelistame seemneid, mida oleme aastaid kasutanud, sest teame, mida oodata, kuid teame, et igal aastal tuleb otsida uusi võimalusi, et ka aretustulemustest kasu saada.“
Põllumeeste jaoks nõuab igal aastal hübriidsortide valimine tõsist tööd, uuringuid ja õiget tasakaalu. See rõhutab mitte ainult seemnefirmade poolt sortide kohta pakutava teabe, vaid ka kohalike tulemuste tähtsust.
Sordikirjeldusega tutvumine enne seemnete ostmist
Sarnaselt iga põllu omaduste erinevusele on ka igal põllukultuuril ja sordil erinevad omadused. Pärast külvikorra loomist võtke aega, et välja valida iga põllu jaoks sobivad sordid.
„Kuni viimase ajani on meie esmaseks eelistuseks põllukultuuride sortide valimisel olnud põllukultuuride potentsiaal,“ ütleb Antipins. „Praegu, kui olukord maailmas ja suhtumine pestitsiididesse muutub, muutuvad ka meie prioriteedid. Saagikuse potentsiaal peab käima koos haiguskindlusega.“
Ettevõte RAPOOL on pühendunud lisaks suurepärase saagikuse potentsiaaliga sortide aretamisele ka geneetikale, eesmärgiks on parendada putukate ja haiguste taluvust. See vähendaks üldist vajadust pestitsiidide järele, kuna taimed omaksid iseseisvat kaitset.
Lisaks haiguskindlusele on prioriteetide nimekirjas kõrgel kohal ka putukate taluvus, sest putukakahjustused on tõsine oht tulu teenimisele – eriti kui pestitsiidide kasutamine ei ole võimalik.
Paljude põllumeeste jaoks on teiseks murekohaks väetiste kasutamine, eriti võttes arvesse tänavusi ülikõrgeid lämmastikväetiste hindu. Peamiste põllukultuuride (nt taliraps, mais jt) puhul on suurem tõhusus hektarikasumlikkuse suurendamisel olulise tähtsusega.
Kohalike tulemuste ja teabe leidmine
See, mis sobib Eestis Tuti vajadustele, ei pruugi sobida Lätis Antipinsi vajadustele, igal põllul on erinevad vajadused – isegi kuni meetri täpsusega. Seetõttu on oluline mitte ainult teha koostööd seemnemüügi esindajatega, kes tunnevad kohalikku piirkonda, vaid oluline on ka katsetada tooteid oma põldudel.
„Vastutan iga oma taluga seotud juhtimisotsuse eest,“ ütleb Antipins. „Minu põld on teistega võrreldes erinevas olukorras. Kuus aastat oleme igal aastal proovinud kasutada umbes 20 sorti, et tulemusi tegelikkuses näha.“
Katselapid või võrdluskatsed, nagu neid mõnes riigis nimetatakse, aitavad välja tuua eristuvaid tooteid, mis kohalikes tingimustes tegelikult toimivad. See nõuab mõne hektari tootmisest kõrvale jätmist, kuid võib osutuda tulusaks.
„Kui olime sortide katselapid ära hinnanud, avastasime, et RAPOOL pakub rapsi puhul pidevalt parimat tulemust,“ ütleb Mikk. „Lisaks teevad nende agronoomid koostööd minu agronoomiga, et leida meie piirkonna jaoks parimad sordid.“
See algab teadmisest, mida seemnesortidest oodata ja põldudel nutikate paigutuste leidmisest. RAPOOLI agronoomia-alaste teadmistega nõustajad töötavad põllumeestega käsikäes, et aidata neil mõista, kuidas mõni sort võib nende talus toimida või mitte. Nad aitavad luua kohandatud lahendusi, et põllumehed saaksid näha, mis neile kõige paremini sobib.
Selline nõuandev suhe aitab kõrvaldada pimesi oletusi.
Selle asemel, et arvata, millised sordid nende taludes võiksid toimida, vaatavad Antipins ja Mikk üle seemnete müügiesindajate esitatud andmed, et saada parem ülevaade seemnete kohanemisvõimest endi põldudel. Nad viivad läbi katsed ja lõpuks eraldavad seemnesordid, mis sobivad kõige paremini mitte ainult nende põllumaa muldade, vaid ka nende majandamiseelistuste tarvis.
„Koondame paljude aastate andmed ja tuhanded katsetulemused, et luua terviklik ülevaade sellest, mida seemnesordid teatud tingimustes võimaldavad,“ ütleb Jeanne Geißler RAPOOLIST. „Huvitav on neid teadmisi põllumeestega jagada, et aidata neil leida nende põldudel toimivaid lahendusi.“