RAPOOL Xperience: Kui traditsioon kohtub rapsi tulevikuga

Piki RAPOOLi ajaloolist näidispõldu jooksevad korrapärased rapsitaimede read – iga rida on ettevõtte aretustegevuse elav peatükk. Põld kõneleb aja jooksul toimunud muutustest, alates esimestest sortidest kuni tänapäeva arenenud hübriidideni.

Kuid platvorm RAPOOL Xperience ei ole loodud vaid selleks, et tutvustada juba teadaolevat. Selle eesmärk on katsetada võimalikkuse piire.

„Põllumajandustootjad saavutavad rapsi potentsiaalsest saagikusest vaid 20–30%,” märgib Rapooli rahvusvaheline tootejuht René Brand. „Tänapäeval vanade tootmissüsteemidega rapsikasvatus enam ei toimi. Peame mõtlema teisiti – katsetama, uuendama ja teadmisi jagama, et põllumajandustootjad saaksid rohkem saavutada.“

Sügavad juured, lai hare

RAPOOL asutati 1974. aastal mitme teedrajava rapsikasvataja ühise algatusena. Aastate jooksul kontserni arenedes said partnerluse tuumikuks kolm peamist aretusettevõtet – Norddeutsche Pflanzenzucht (NPZ), Deutsche Saatveredelung (DSV) ja W. von Borries-Eckendorf. Koos lõid nad Euroopa suurima rapsiaretuse võrgustiku, mis tugineb põhjalikele geneetilistele teadmistele ja ühisele pühendumusele innovatsioonis.

„Meie ettevõte sündis tänu meie üle 100-aastase ajalooga emaettevõtjate iseseisvale edule,“ räägib RAPOOLi rahvusvaheline tootejuht Dörte Göckede. „Nii nagu heteroosiefekt taimes toob esile taime geneetika parimad omadused, mitmekordistab ka RAPOOLi struktuur meie emaettevõtjate tugevusi, et pakkuda põllumajandustootjatele parimat tulemust.“

See struktuur on aastakümnete jooksul toonud kaasa läbimurdeid – alates varase liini liikidest kuni hübriidsüsteemide (sealhulgas MSL-hübriidide ja nuutri suhtes resistentsuse) kasutuselevõtu ja täiustamiseni. Kaks paralleelselt toimivat aretusprogrammi tagavad RAPOOLile erakordse geneetilise mitmekesisuse ja aretuse paindlikkuse.

Kujundamine kümme aastat ette

Loomulikult ei ole taimearetus lühiajaline tegevus. RAPOOL teab hästi, et täna tehtud otsused kujundavad sorte, mis on põllumeestele kättesaadavad kümne aasta pärast.

„Aretamine on vaid üks pusle osa,” ütleb Artur Kozera, RAPOOL Polska tootejuht. „Seepärast peame testima ka agronoomiat ja põllumajandustavasid.“

RAPOOLi 13 aretusjaamas üle Euroopa tegelevad aretajad just sellega – testivad ja täiustavad geneetikat ning hoiavad samal ajal tulevikuarengutel silma peal.

Kliimamuutustega kaasnevate kasvatusnormide muutumise tõttu peavad põllumajandustootjad juba praegu toime tulema kriitilisema põua, kevadkülmade, ettearvamatumate ilmastikuolude ja kahjurite muutuva survega, mis on tingitud nii kahjurite resistentsuse suurenemisest kui ka taimekaitsevahendite kättesaadavuse vähenemisest. Elujõulisuse säilitamiseks peab raps olema vastupidavam, tõhusam ja kohanemisvõimelisem. RAPOOL tegeleb selle probleemiga nii laboris kui ka praktikas.

„Enne , kui saad lahendust pakkuda, pead probleemist aru saama,” ütleb Kozera. „Platvorm RAPOOL Xperience on loodud selleks, et pakkuda põllumajandustootjatele enamat kui lihtsalt tooteid. See annab neile teadmisi.“

Katseversioonist töövahendiks: platvorm RAPOOL Xperience

RAPOOL peab tehnilisi katseid aretuse ja praktika vaheliseks sillaks. Selleks on loodud üleeuroopaline katsevõrgustik. RAPOOLi rakendusuuringute strateegia keskmes on Poolas Grabonógis asuv platvorm RAPOOL Xperience. Siin kohtub aretus tegelike põllumajandustingimustega. RAPOOL ei testi ainult saagikust, vaid hindab ka vastupidavust, tugevust ja kohanemisvõimet.

Platvormi RAPOOL Xperience ühed kõige märkimisväärsemad katsed on Runner segmendi katsed. Euroopa esimene kevadtalvine hübriid Runner segment on loodud paindlikkust silmas pidades. Laia külvamisakna ja kiire varajase arenguga hübriid võib olla pöördepunkt sellistes piirkondades nagu Ungari ja Bulgaaria, kus külvi ajal valitsev põud ning kuumus õitsemise ajal muudavad traditsiooniliste talikultuuride kasvatamise üha riskantsemaks.

„Isegi tavapärase talirapsi kasvatuse korral pidas Runneri sort „FANGIO CL” sammu talirapsi sortidega,” märgib Göckede. „Optimeeritud agronoomia arendab seda veelgi edasi.“

Samuti on käimas ambitsioonikas väetise ja külvikuupäeva uuring – Euroopa kõige ulatuslikum väetise ning külvikuupäeva uuring, milles vaadeldakse mitme rapsisordi puhul kahe külvikuupäeva (septembri alguses ja lõpus) mõju seitsme erineva lämmastiku kasutamise strateegia puhul. Nende hulgas on ka uusimad RAPOOLi sordid, mida hinnatakse erinevates agronoomilistes tingimustes nende reaktsiooni ja tulemuslikkuse alusel.

„Kuna põuad muutuvad üha sagedasemaks, peame oma väetamise strateegiaid ümber vaatama,” märgib Kozera. „See on täpsuse küsimus: mõistmine, kuidas ajastus ja toitained mõjutavad koos genotüübiga saagikust.“

RAPOOL investeerib ka vastupidavuse katsetesse, kus uuritakse, kuidas sordid taastuvad varase hooaja stressist. Kasutades talviste kahjustuste imiteerimiseks lume eemaldamist või eemaldades käsitsi kahjurite kahjustuste jäljendamiseks rapsi taime peavarre, soovivad teadlased hinnata, millised geneetilised omadused taastuvad kõige paremini ja millistes tingimustes.

Teine kuues Euroopa asukohas läbiviidav riskide maandamise projekt uurib kasvuregulaatorite kasutamist. Selle eesmärk on vähendada varre pikenemist enne talve ja aeglustada kevadist kasvu, et vähendada kevadkülmade tekitatud kahju. Lisaks sellele keskenduvad katsed ka erinevate sortide kasvatusstrateegijatele riskide maandamise vahenditena.

„Kliima muutudes on kevadkülmade mõju üha olulisem teema,” ütleb Göckede. „Näiteks sel kevadel nägime Bulgaarias ja Rumeenias aprilli lõpus -10 °C külma siis, kui raps oli just õitsema hakkamas. Peame põllumajandustootjaid varustama praktiliste lahendustega, mis soodustavad vastupidavust.”

Platvormil läbiviidavad täiendavad katsed keskenduvad õitsemise intensiivsusele, saagikoristuse ajastamisele ja biostimulantide kasutamisele, mille eesmärk on parandada sisendite tõhusust ning optimeerida juhtimisotsuseid.

Mullast seadmeni

Ehkki RAPOOL julgustab põllumajandustootjaid Grabonógi jaama külastama, pühendutakse sellele, et teave oleks kõigile kättesaadav. Selleks on RAPOOL välja töötanud põllul saadud kogemuste põhjal digitaalse simulatsiooni. 2025. aasta hiliskevadel kasutusele võetud 360° virtuaalne tööriist pakub interaktiivseid katseringkäike, asjatundjate videoid ja andmete põhjalikku konteksti.

„Katsete tulemused on kasulikud, kuid need ei anna terviklikku ülevaadet,” ütleb Brand. „Tahame põllumajandustootjatele näidata, mis on tulemuste taga: mis toimib, miks see toimib ja kuidas seda rakendada saab.“

Avatud suhtluse vaim oli hästi näha mais, kui RAPOOL võõrustas platvormi Xperience rahvusvahelisel põllupäeval 10 riigist pärit põllumajandustootjaid, agronoome ja põllumajandusteenuste osutajaid. Üritusel tutvustati uusimaid katsetulemusi ning rapsi tuleviku üle peeti ka piiriüleseid arutelusid.

Miks see on oluline täna… ja homme

RAPOOL esindab vastutustundlikku aretust – teaduslikult põhjendatud, praktikas katsetatud ja alati tulevikku suunatud. Eesmärk ei ole ainult välja arendada tänapäeval hästi toimivaid sorte, vaid ka tagada, et need sordid oleksid valmis ettearvamatuteks hooaegadeks.

See ülesanne pole kunagi varem nii pakiline olnud. Suureneva kliimapinge ja sisendressursside vähenemise tingimustes sõltub rapsi tulevik vastupidavusest, kasumlikkusest ja kohanemisvõimest.

„Me ei tee seda ainult seemne arendamiseks. Soovime, et põllumajandustootjad saaksid muutuvas maailmas rapsi kasvatamisega kasumit teenida,” ütleb Brand. „Eesmärk on lihtne. Katsetada, mis toimib. Jagada olulist teavet. Aidata põllumajandustootjatel tõhusamalt kasvada.“

Seetõttu liigub RAPOOL edasi. Järgmise hooaja katsetes uuritakse, kas tihedamalt asetsevad taimed suudavad kompenseerida väiksemat kõtrade arvu ruutmeetri kohta. Samuti uuritakse väävli kasutamist sügisel – saagikuse suurendamise alahinnatud, kuid paljulubavat strateegiat.

RAPOOL ei seisa oma rohkem kui 120-aastase aretustööga paigal. Eesmärgipärane edasiliikumine ühendab laialdase kogemuse ja tähelepanu pööramise sellele, mida põllumajandustootjad järgmisena vajavad.

https://rapoolxp.com/