Me astume sellele vastu aretamisega

Intervjuu Rapooli juhtkonna ja Rene Schaaliga ajalehest Agrarzeitung
Reedel, 28. juunil 2024

1974. aastal asutatud Rapool-Ring tähistab tänavu oma 50. aastapäeva. Selle aja jooksul on rapsiaretuses ületatud mitmeid verstaposte ning sealhulgas on saanud heakskiidu mitmed sordid, mis on oluliselt kaasa aidanud nii Saksmaal kui ka Euroopas rapsi kasvatamisele.
Rapooli eripäraks on tihe koostöö erinevate aretusettevõtete vahel. Agrarzeitung rääkis kahe tegevdirektori Dietmar Braueri ja Eike Hupe'iga.
Agrarzeitung: Rapool-Ring tähistab 2024. aastal oma 50. aastapäeva. Kuidas Rapool-Ring alguse sai?
Dietmar Brauer: Teise maailmasõja järgsel perioodil mõisteti kiiresti, et rapsil on tõsiseid puudusi kõrge eruukhappe ja linoleenhappe sisalduse tõttu, mis takistas rapsiõli kasutamist toiduõlina. 1960. aastate keskel asutati aretajate ja teadlaste ühise algatusena nn „Göttinger Arbeitskreis Raps“, et kõrvaldada rapsiõlist eelkõige eruukhape. Kõik Rapooli asutajaliikmed, DSV, NPZ ja ettevõte Dippe, olid selles rühmas esindatud, ehk tegemist oli konkurentsieelse ühisuurimusega. Soovitud rasvhapete kvaliteedi suhtes vaadati ülemaailmne aretusmaterjal üle ja tagastati siis osalevatele aretajatele. Seejärel sai NPZ 1973. aastal heaks kiita esimese kasutuskõlbliku kvaliteediga rapsisordi. Uus kvaliteet tuli kogu Saksamaal kasutusele võtta, nii et kvaliteedimuutus hakkaks kohe kõigil tasanditel kehtima. Selleks asutati ühine turustusettevõte Rapool-Ring, milles jagati ja kasutati ühiselt ära ka uue kvaliteediga rapsi edu. 

Agrarzeitung: Milliseid verstaposte olete pärast ettevõtte asutamist saavutanud?
Eike Hupe: Ettevõtte asutamisest saadik on rapsisortide heakskiitmisel saavutatud mitmeid väga olulisi verstaposte. 1974. aastal toodi turule RAPOOLi esimene eruukhappevaba sort Lesira. Eruukhappevaba rapsiõli on vähem mõrkjas ja seetõttu inimtoiduks paremini sobiv. Jahu loomasöödana sobivaks tegemiseks tuli vähendada ka glükosinolaatide sisaldust. See saavutati 1986. aastal sortidega LIRABON ja CERES. 1995. aastal turule toodud esimene MSL-hübriid JOKER, 2000. aastal välja tulnud nuutri suhtes resistentne hübriid MENDEL ning 2019. aasta naeri kollaviiruse (TuYV) resistentsusega Ludger on aretuses RAPOOLi järgmised murrangulised teetähised, mis on rapsi kasvatamist Saksamaal märkimisväärselt edendanud. Viimase viie aastakümne jooksul toimunud märgatav tootlikkuse, tervise ja tõhususe areng on enesestmõistetav. 

Agrarzeitung: Mis on teie arvates rapsi kasvatamisel suurim väljakutse praegu? Millised oleksid sobivad lahendused?
Dietmar Brauer: Kindlasti kliimamuutus, mida me oleme juba mitmeid aastaid kogenud talvise puhkeperioodi puudumise näol. Sellega kaasnevad kahjurite tekitatud kahjud. Sügisel on suur-maakirbu pealetung piirkondlikult väga tugev ja tekitab rapsikasvatajatele suuri probleeme rapsi sügisese arenegu tagamiseks. Samas oleme alates 2018. aastast kogenud ka korduvat stressi pikaajaliste kuumaperioodide ja põua näol. Astume sellele vastu resistentsuse aretamisega: naeri kollaviiruse (TuYV), nuutri, fomoosi, tsülindrosporioosi resistentsus, valikukohad kontinentaalsetes asukohtades, meie enda põuastressi katsed ja hiljuti ka vanemlike komponentide eelvalik, et saavutada suur-maakirbuga nakatumisele võimalikult väike reaktsioon.

Agrarzeitung: Millised on praegu peamised aretuseesmärgid? 
Dietmar Brauer: Üldiselt keskendutakse aretuses rohkem saagikuse stabiilsusele ja viljeluse usaldusväärsusele, samuti ei unustata saagikuse suurendamist. Rapooli aretustegevuses katsetatakse intensiivselt erinevaid veepuuduse all kannatavaid ja kuuma kliimaga marginaalseid asukohti, et kasvatamise usaldusväärsust suurendada. Samuti käib täie hooga resistentsuse aretamine: praeguses sordimaterjalis või katsetüvedes on juba võimalik leida rohkem resistentsust fomoosi ja nuutri suhtes ning suuremat valgemädaniku ja vertitsilloosi talumist.
Eike Hupe: Lõppkokkuvõttes on eesmärk valida sordid, mis erinevates keskkondades kõige vähem varieeruvad. Esimest edu on juba näha praeguste sortide DAKTARI ja PiCARD puhul. Eespool nimetatud vastupidavuse lisamine meie rapsisortidesse on hetkel suurim eesmärk. Seega on peamine aretuse eesmärk saagikindlus. 

Agrarzeitung: Millele peaksid põllumajandustootjad käesoleval aastal sortide valikul ja talirapsi külvamisel erilist tähelepanu pöörama?
Dietmar Brauer: Oleme juba mõnda aega soovitanud, et ilmastikurisk peaks kogu rapsi kasvatusaasta jooksul olema jaotatud kahe või kolme sordi peale. See toimib RAPOOLi sortidega väga hästi, sest lisaks saagikindlusele hoolitseme selle eest, et saaksime alati erinevaid sorte pakkuda. Näiteks sügisel ja kevadel kiirelt arenevaid sorte, nagu PiCARD ning CROMAT, saab väga hästi kombineerida aeglasemate sortidega, nagu DAKTARI või CROCODILE. See on selgelt näha õitsemise alguses, kuid ka saagi valmimise ajal.
Varajase külvi puhul soovitame kasutada kõrgeima kvaliteediga töötlust, et kapsakärbse pealetungile vastu hakata. Meie kogemuse põhjal sobivad varaseks külviks hästi tugeva tervisega sordid nagu VESPA. Hilisema külvi või raskemate pinnasetingimuste puhul saab edukalt kasutada ülimalt elujõuliseid ja vastupidavaid sorte nagu FAMULUS. Mida on uut? Oleme mitme aasta jooksul tõestanud, et meie sordid sobivad laiarealiseks külviks. Sellisel puhul on suurepäraseks näiteks sort PiCARD. 
Eike Hupe: Põhimõtteliselt on muutlikuma ilmastiku tõttu vaja sorte, mille saagikus on võimalikult stabiilne ja mis on oma tootlikkust mitme aasta jooksul on tõestanud. Uusi sorte tuleks kõigepealt katsetada paralleelselt väikesel alal. Seda ka selleks, et hajutada võimalikke ilmastikuriske erinevate geneetiliste omaduste vahel.

Agrarzeitung: Kuidas hindate ülemaailmse õliseemneturu hinnasuundumusi? 
Eike Hupe: Me oleme ilmastikust sõltuval turul, sest iga uudis vihma, kuumuse või külma kohta käivitab kohe rapsihindade liikumise. Keskmises ja pikas perspektiivis eeldame, et ülemaailmne nõudlus taimeõlide järele kasvab. See kehtib loomulikult ka loomade ja inimeste toidus ning fossiilse kütuste aseainena kasutatava rapsi kohta ning mõjutab positiivselt rapsiõli hinda. Oleme veendunud, et raps on ka tulevikus külvikorras oluline põllukultuur, mis pakub põllumajandustootjatele majanduslikult soodsaid väljavaateid.

Agrarzeitung: Kuidas on Saksamaa kasvatus- ja paljundusalad arenenud? Kas seemneid ikka jätkub? 
Eike Hupe: Raps on ja jääb Saksamaa külvikorras oluliseks osaks. Seda näitab asjaolu, et haritav pindala on viimastel aastatel tublisti üle 1 miljoni hektariga stabiilsuse saavutanud. Paljundamise puhul tuleb märkida, et seemnetootmise edukust mõjutavad ka ilmastikutingimused ja õige viljelusmeetod. Hajutasime riski, tootes seemet erinevates piirkondades mitte ainult Saksamaal, vaid ka Hollandis, Prantsusmaal ja Iirimaal. Tänu hästi kavandatud nn turvapuhvrile on meil järgmiseks hooajaks piisavalt seemet.

Agrarzeitung: Millisena näete Rapool-Ringi tulevikku?
Dietmar Brauer: Aretuse suhtes on RAPOOL väga hea ja laiaulatusliku positsiooniga. Uued tüved ootavad sordi heakskiitmist ja loota on uut lalaldasemat resistentsust. Üldiselt soodustab ja võib-olla ka kiirendab aretuse arengut üha enam genoomiline valik. Rapsõli on toiduõlina hindamatult tervislik ja kütusena CO2 vältimiseks tõeliselt murranguline tehnoloogia. Taimearetus on vajalikele muutustele üldiselt tugev reaktsioon. Oleks tore, kui poliitikud tunnustaksid lämmastikutõhususe, külvikordade ja parema kahjuritevastase kaitse suhtes tehtud muudatusi ning kujundaksid mõistlikult raamtingimusi ka näiteks ümarlauas. 
Eike Hupe: RAPOOLi aktsionäride vaheline koostöö ning tihe partnerlus meie müügipartnerite ja klientidega on juba 50 aastat meie edu aluseks olnud. RAPOOL on tugev kogukond ja jääb selleks. Seda iseloomustavad keskmise suurusega aretus-, tootmis- ja müügikoostöö, intensiivne praktiline nõustamine ning individuaalne klienditeenindus. Edusammude ja innovaatiliste ideede taga on võimekad töötajad, turulähedased meeskonnad ning kirglik pühendumine rapsi kasvatamisele. Ja nii jääb see ka edaspidi. Igal juhul oleme valmis tuleviku rapsikasvatuseks. 

RAPOOL-RING: Juhatus
Dietmar Brauer on läbinud põllumajandusliku ja kaubandusliku väljaõppe ning omandanud ärijuhtimise eriala. Ta liitus ettevõttega Norddeutsche Pflanzenzucht (NPZ) 1987. aastal ning on 1997. aastast NPZ grupi tegevpartner. Lisaks sellele on ta 1999. aastast Rapool-Ringi tegevdirektor ning Saksa sordiaretajate föderatsiooni (BDP) ning Õli- ja valgurikaste taimede edendamise liidu (Ufop) aseesimees. 
Eike Hupe on õppinud Braunschweigis keemiat ja sai Münchenis doktorikraadi. Oma karjääri jooksul on ta töötanud rahvusvaheliselt tegutsevates ettevõtetes juhtivatel ametikohtadel, sealhulgas tegevdirektorina USAs ja hiljem ka Aafrikas. Hupe vastutab Deutsche Saatveredelungis (DSV) müügi, klienditeeninduse, tootejuhtimise ja turunduse ning aretuse eest. 2019. aastast on ta Rapool-Ringi juhatuse liige. 
 

Rene Schaal/ "Agrarzeitung"
 

Interview mit Rapool-Geschäftsführung:"Wir halten züchterisch dagegen" (agrarzeitung.de)