Üks selline lahendus on oma põllujumajandusettevõttes kasvatatud hübriidrapsi seemne (lühend FSS või F2) kasutamine. Meie andmetel kasutab umbes 10% põllumajandustootjatest rapsi külvamiseks oma toodangut, kuigi see on määruse (EU) artikliga 14 keelatud. Seda silmas pidades soovime välja tuua kaks peamist põhjust, miks põllumajandustootjate jaoks ei ole enda kasvatatud hübriidrapsi seemnete kasutamine majanduslikult tasuv.
Rahaliselt väljendatuna on saagikuse erinevus uute hübriidseemnete maksumusega võrdne või isegi suurem.
FSS-ist kasvanud taimed idanevad ebaühtlaselt, mille tõttu on taimede areng sügisel erinev ning selle tulemuseks on taimede kehv talvitumine (joonis 1).

Kui taimestik kasvab, on raske määrata taimede töötlemiseks parimat aega; lisaks õitsevad taimed hiljem ebaühtlaselt. Sellega kaasneb ebaühtlane küpsemine, mistõttu rapsi koristamisel tekivad raskused ning osa saagist jääb põllule. Kõik need probleemid langetavad FSS-i saagikust võrreldes hübriidrapsiga (lühendatult F1). F1-i ja FSS-i vaheliste erinevuste kindlakstegemiseks viidi Prantsusmaal läbi esimesed katsed; katsete tulemused näitasid, et kõigi FSS-i kasutavate katsepõldude saagikus oli madalam, kusjuures enam kui pooltel põldudel oli erinevus võrreldes F1 hübriidrapsi seemnega 0,5 t/ha. Selleks, et kontrollida katse tulemusi kohalikes tingimustes, algatas RAPOOL Poolas erakatsed, kus leiti, et hübriidrapsi puhul oli saagikuse erinevus hektari kohta rahaliselt suurem kui hübriidrapsi seemnete maksumus (joonis 2). Lisaks täheldati õlisisalduse langust. Nende katsete tulemused näitavad, et FSS-i kasutamine põllumajandusettevõttes on pikemas perspektiivis ebamõistlik ja kasumlikkust vähendav lahendus.

Taimed kaotavad sordiomadused
FSS-i kasutamisel tuleb meeles pidada, et FSS-il ei ole enam samu omadusi ja vastupidavust kui F1-l, olenemata sellest, millise sordi seemneid kasutati. Seda tõestavad ka Poolas läbiviidud katse tulemused, mille käigus hinnati RAPOOLi sortide haigestumist enne koristamist. Seal olid hübriidrapsi FSS-i kasutamisel näitajad statistiliselt oluliselt erinevad (joonis 3), sest kadunud olid omadused nagu resistentsus naeri kollaviiruse (TuYV), fomoosi, nuutri või kõtrade purunemise suhtes. Lisaks tasub mainida külvieelse seemnetöötluse halba kvaliteeti: talirapsi seemnete puhtimise vahendid ei ole väikestes kogustes kättesaadavad, kuid töötlemata ja halvasti puhastatud seemne külvamine ei sobi kokku uuenduslike põllumajandusettevõtete põhimõtetega.

Lisaks eespool nimetatud põhjustele tuleb märkida, et uute sortide aretamine on pikaajaline protsess, mistõttu isepaljundatud hübriidide ja ka liinisortide kasutamine takistab aretajatel uute, suurema resistentsusega sortide väljatöötamist, mis on eriti oluline kliimamuutuste ja pestitsiidide kasutamise piiramise tõttu. Ärme kaldu õigelt rajalt kõrvale.
Antanina Ušinskienė
Rapool-Ring Baltikumi õlikultuuride ja liblikõieliste kultuuride tootejuht