„Tulgem tagasi maa peale,“ sõnas dr Eike Hupe (DSV AG juhatus), kui ta tervitas DSV 100. aastapäeva puhul aprilli lõpus Salzkotteni/Thüle aretusjaamas Saksa Taimekasvatajate Föderaalse Liidu seltskondlikul õhtul äripartnereid, töötajaid ja külalisi.
„See on meie juubeliaasta moto, sest muld on toidu saamisel inimkonna üks tähtsamaid ressursse. DSV on juba 100 aastat edendanud mulla tervist ja seeläbi põllumajanduse jätkusuutlikku edu oma maalähedase lähenemise, ettenägelikkuse, hea tervise ja kõrge saagikusega sortide ning arukate rohelustumissüsteemidega.“
DSV teadusuuringud, aretustöö, tootmine ja müük saab alguse ühest allikast, milleks on 750 töötajaga 8 üleilmset tütarettevõttet. DSV müüb enam kui 72 000 tonni seemneid ning selle käive on umbes 250 miljonit eurot. Keskendutakse kõrrelistele, söödale, kaunviljadele, rapsile, maisile, teraviljale ja vahekultuuridele.
Hüljatud rohumaad ja seemnepuudus olid põhjus, miks Landsberg an der Warthe (tänapäeval Gorzów Wielkopolski, Poola) talunikud asutasid Deutsche Saatveredelungi. Esialgu oli eesmärk söödaseemneid toota. Umbes kümme aastat pärast asutamist algas DSV söödakultuuride aretuse lugu. Teise maailmasõja tagajärjed tekitasid ettevõttele siiski suuri raskusi. Vene armee sisenes Landsbergi sõja lõpus 1945. aastal. DSV toonane tegevdirektor päästis Landsbergist olulise aretusmaterjali ja viis selle Lippstadti Nordrhein-Westfalenis. Seal õnnestus tal DSV uuesti üles ehitada, mis pani aluse edasisele kasvule. Nii saavutas DSV 1951. aastal ligikaudu 5000 hektari tootmispindalaga Lääne-Saksamaa suurima söödakultuuride seemnetootmisettevõtte staatuse. 1966. aastal alustas DSV rapsi kasvatamist. 1974. aastal oli DSV üks neljast aretusettevõttest, mis asutasid müügiliidu Rapool-Ring GmbH. Rapool esindab tänapäeval kvaliteetset rapsi nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. Pärast Saksamaa taasühinemist 1991. aastal sisenes DSV teraviljaaretuse valdkonda ning võttis üle ajaloolise seemnearetusjaama Leutewitz Dresdeni lähedal.
Mulla parandamine asjatundlikkuse abil
DSV on uuenduslik ka uute ja intelligentsete viljelussüsteemide väljatöötamisel. Läbimõeldud viljelussüsteemid aitavad suurendada bioloogilist mitmekesisust, edendavad mulla tervist ja mulla viljakust. DSV lai liikide valik pakub põllukultuurispetsiifilisi lahendusi.
„Põllumajandusele avaldavad märkimisväärset mõju taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise piirangud, oluliselt tõusnud energia- ja tootmishinnad ning kliimamuutustega seotud probleemid. Seetõttu on nüüd veelgi tähtsam investeerida taimearetuse teadus- ja arendustegevusse, et saaksime jätkata kliimastabiilsete ja tervislike sortide aretamist ja turustamist. Sellise visiooni ja „mullalähedusega“ toetab DSV oma kliente parimal võimalikul viisil ka edaspidi,“ kinnitas Clive Krückemeyer (DSV AG tegevjuht) juubelipidustuste puhul.
100. aastapäeva tähistamiseks istutatakse DSV asukohtades ja jaamades ülemaailmselt 100 puud. Puud sümboliseerivad kasvu, maalähedust, vastupidavust ja jätkusuutlikkust.
Kui soovite DSV ajaloost rohkem teada saada, siis vaadake selle rännakut ajas aadressil www.dsv-seeds.com