Rapsradar

Põllumajanduse ja Aianduse Arendusnõukogu (ADHB), mis esindab Ühendkuningriigi põllumajandustootjaid, kasvatajaid ning teisi tarneahelas osalejaid, on koos paari tööstusvaldkonna partneriga tellinud projekti suur-maakirbu bioloogia paremini mõistmiseks. Kolm erinevat katset näitasid paljulubavat kontrolli suur-maakirbu üle: külvikuupäeva valik, kaasnevate põllukultuuride kasvatamine ja lagunemist soodustava aine külvipeenrasse viimine.

Rahvusvaheline Teraviljanõukogu (IGC) eeldab, et rapsi kasvatusala suureneb maailmas 40 miljoni hektarini. See oleks tervelt 2% rohkem kui praegusel kasvuhooajal. Laienemisele aitab kaasa ajalooliselt kõrge hinnatase. Eeldatavasti suureneb kasvatusala eriti olulistes kasvatuspiirkondades nagu Kanada ja Euroopa Liit. Tootjahindade tõttu soovivad paljud põllumajandustootjad oma rapsikasvatusalasid taas laiendada.

2022. aasta alguses tõusis raps esmakordselt Pariisi matifil 800 euroni. Vaatlejad näevad lähitulevikus veelgi suuremat hinnatõusu. See sõltub taimede arengust Lõuna-Ameerikas. Mõningane vihmasadu viimastel päevadel peatas hinnaralli, mõned nädalad tagasi oli väga kuiv, nii et saagi koguse väljavaated tonnides olid üsna madalad, kuid me peame ära ootama saagikoristuse tulemused.

Austraalia talviste põllukultuuride toodang püstitas pärast soodsaid kevadisi kasvutingimusi uue riikliku rekordi. Talve lõpus olid põllukultuurid üldiselt heas seisukorras ning piisavate sademete ja soodsa temperatuuri kooslus kevadel parandas saagi väljavaateid riigisiseselt veelgi. Kanoola tootmisprognoos on esmakordselt rekordilised 5,7 miljonit tonni, mis on 27% kõrgem kui eelmine, 2020-21. aastal püstitatud rekord.

2022. aasta saagikoristuse puhul on taliraps teine kõige kasumlikum kombineeritav põllukultuur. Vahetult esimese koha saavutanud söödanisu (eeldatav talvine brutomarginaal 909 £/ha) kõrval esineb talveraps sel hooajal väga tugevalt ning selle eeltavav talvine brutomarginaal on 904 £/ha.

Kanoola traditsioonilise toiduaineturu kõrval on Kanadas jõudsalt arenemas taastuvkütuste turg. Nõudlus muuta kanoolaõli vähese süsinikdioksiidiheitega kütuseks kasvab nii Kanada äärealadel kui ka kogu Kanadas. Kanada vajab rohkem kanoolat, et täielikult ära kasutada uut pressimise nõudlust ja seemnete eksporti. Kanada Õliseemnete Töötlejate Assotsiatsiooni (COPA) tegevdirektor Chris Vervaet ütleb, et praegune 1,8 miljoni tonni suurune kanoolaseemnete nõudlus biokütuse tarvis kasvab 2030. aastaks neljakordseks ehk 6,5 miljoni tonnini. Kanada biokütusevajadus, mis on umbes miljard liitrit aastas, võib 2030. aastaks rohkem kui kahekordistuda ning jõuda 2,5 miljardi liitrini. See on Kanada põllumajandustootjate jaoks suur võimalus.