Viirusega nakatumine võib taime kasvuperioodi jooksul koos muutuvate ilmastikutingimustega (nt 2020. aasta soe ja pikk sügis) taimede kasvu pidurdada ning põllukultuuride saagikust ja õlisisaldust langetada. Alltoodud diagrammilt nähtub, et viiruste suhtes resistentsed hübriidid on
tundlikumatest hübriididest suurema saagikusega ja nakatuvad vähem. Resistentsed hübriidid on võimelised nakkuse intensiivsust aeglustama ning erinevalt mitteresistentsetest hübriididest ei ole viirus võimeline
neis edasi arenema. Seetõttu ei muutu resistentsete hübriidide saagipotentsiaal isegi nakatumise korral. Lisaks ei hakka viirus põllul kiiresti levima.
Taime nakatumisest naeri kollaviirusega annab märku leheservade punaseks
muutumine, mis on põllul silmaga nähtav juba sügisel, aga ka kevadel (vt foto 1). Naeri kollaviiruse (TuYV) edasikandjad on lehetäid. Viirusele viitavad sümptomid tekivad lehtedele tavaliselt novembri keskpaigast kuni veebruari lõpuni. Eelkirjeldatud sümptomid ei tähenda siiski tingimata viirusega nakatumist – need võivad tekkida näiteks ka toitainepuudusest või abiootilisest
stressist. Kindla vastuse annab ainult laboris tehtav ELISA test. Varasemad uurimused (Schaardt 2006) on näidanud, et rapsi viirusnakkused pole
uus nähtus ning neid on, rapsisaagile siiski olulist mõju avaldamata, viimastel aastatel sagedasti esinenud. Mõned tegurid (kliimamuutused, neonikotinoidsete taimekaitsevahendite keeld jne) on viimastel aastatel põhjustanud viiruste ja viirustega nakatumise sagenemist.
Tänapäevastes tingimustes on viiruse vastu võitlemiseks ainult üks võimalus:
vastupidavate ja haiguste suhtes resistentsete sortide kasutamine. RAPOOL tõi esimesed naeri kollaviiruse suhtes resistentsed sordid turule 2017. aastal ja sellest ajast peale on see omadus enamikul uutest RAPOOLi hübriididest.
Taimekoolis (välitingimustes) puutuvad s o rdid kokku looduslike stressi
tingimustega ja nende hulgast valitakse välja kõige tugevamad. See peegeldub ametlike sordikatsete tulemustes.
Saksamaal, Tšehhimaal ja Poolas 2020. aastal (aasta enne registreerimist) läbi viidud riiklike sordikatsete 25 parema sordi hulgas on näha naeri kollaviiruse (TuYV) suhtes resistentsete hübriidide ja tavapäraste hübriidide selge saagivahe. Lisaks on suur osa 2020. aastal Baltimaades registreeritud uutest RAPOOL I hübriididest, näiteks sordid DYNAMIC, DOMINATOR ja PRINCE, naeri kollaviiruse (TuYV) suhtes resistentsed. Fotol on näha katsete vasakpoolse ala tugev areng ning parempoolse ala normaalne areng sügisel.
RAPOOLi jaoks poleseeuus probleem, vaid jä releproovitud jatestitud
sordiaretuse eesmärk. Ainult parimadja tugevaimad sordid arenevad
edasi ja suudavad end viirusnakkusest hoolimata sõltumatutes ametlikes
testides tõestada. Esiletõusebkanaeri kollaviiruse (TuYV) suhtes resistentsete hübriidide suurem tootlikkus (vt foto 3). Suurema elujõulisuse tõttu sügisperioodil on hübriidid nii maa peal kui ka all (juurte areng) väga
talvekindlad, põuakindlad ja väga hea N-efektiivsusega.
MIKS ME SELLEST RÄÄGIME?
Taimede naeri kollaviirusega nakatumise hindamiseks Baltimaade põldudel viis RAPOOLi Balti esindus koos RAPOOL´i aretaja DSV-ga 2020. aasta sügisel läbi naeri kollaviiruse seire. Tulemused on näha allpool oleval kaardil (vt. kaart 1). Leedus on eriti selgelt näha, et kuni 90% talirapsist on nakatunud.
Kui lehetäidel esineb naeri kollaviirust (TuVY), võib eeldada, et 70% lehetäidest kannab viirust edasi. Sellise järelduseni on jõudnud nende Euroopa riikide teadlased, kus naeri kollaviiruse levik on juba laialdasemaks probleemiks muutunud. Uuringud näitavad, et viirus on saabunud Baltimaadesse ja jätkab levikut põhja poole, kus sügised on muutunud pikemaks ja soojemaks, nagu näiteks 2020. aastal.
RAPOOL on ette valmistunud naeri kollaviiruse levikuks!
Jeanne Geißler,
RAPOOLi rahvusvaheline tootejuht