PARANDAB MULDA
KIIRE KASVUGA TAIMED
HEA EELKULTUUR
KÜLALISLAHKE PAIK
SUUREPÄRANE
VALGUALLIKAS
SAAGIKUSE
REKORDIVÕITJAD
Raps mõjutab mulda, andes pärast saagi koristamist
600 kg huumust ja suurendades sel moel mulla viljakust.
Lisaks aeglustab raps kliimamuutusi, sest rapsil on suur
süsiniku sidumise võime – 1700 kg C / ha.
Rapsiseemneid kulub vähe – 2,5–3 kg / ha
– ning need arenevad augusti keskel või
septembri alguses kiiresti ja moodustavad muljetavaldava
biomassi: 20–30 t / ha. Ve-
el on hästi arenenud taimed võimelised
kasutama rohkem kui 100 N kg / ha ja väh-
endama lämmastiku kahjusid pinnases
Raps on hea eelkultuur, mis suurendab
talinisu saagikust kuni 10% (umbes 800
kg / ha). See tähendab seda, et hektarist
saab 941 leivapätsi, millest saab aasta
ringi söönuks 10 inimest
1 ha-st kollasest õitsvast rapsist mood-
ustub kuni 36 kg/ha õietolmu ja 144 kg /
ha nektarit mesilastele, kes valmistavad
100 kg/ha suurepärast rapsimett. Sellest
meekogusest piisab 88 inimese varusta-
iseks meega ühe aasta jooksul.
Kohalikud rapsikasvatajad tarnivad valgurikast
GMO-d (geneetiliselt muundatud organism) mitte-
sisaldavat sööta kogu Euroopas. 1 ha rapsist saab
ühe aasta jooksul sööta kolme lehma, kes annavad
kuni 24 000 liitrit piima. Sellest kogusest piisab 461
inimese varustamiseks piimaga.
Töödeldes ümber keskmiselt 3500 kg / ha rapsi,
saab 1600 liitrit väärtuslikku rapsiõli ja 1900 kg
kvaliteetset rapsikooki, mis on täiendav GMO-d
mittesisaldav valgusööt.