Raps mõjutab mulda, andes pärast saagi koristamist 600 kg huumust ja suurendades sel moel mulla viljakust. Lisaks aeglustab raps kliimamuutusi, sest rapsil on suur süsiniku sidumise võime – 1700 kg C / ha.

Rapsiseemneid kulub vähe – 2,5–3 kg / ha
– ning need arenevad augusti keskel või
septembri alguses kiiresti ja moodustavad muljetavaldava biomassi: 20–30 t / ha. Ve-
el on hästi arenenud taimed võimelised
kasutama rohkem kui 100 N kg / ha ja väh-
endama lämmastiku kahjusid pinnases

Raps on hea eelkultuur, mis suurendab talinisu saagikust kuni 10% (umbes 800 kg / ha). See tähendab seda, et hektarist saab 941 leivapätsi, millest saab aasta ringi söönuks 10 inimest

1 ha-st kollasest õitsvast rapsist mood- ustub kuni 36 kg/ha õietolmu ja 144 kg / ha nektarit mesilastele, kes valmistavad 100 kg/ha suurepärast rapsimett. Sellest meekogusest piisab 88 inimese varusta- iseks meega ühe aasta jooksul.

Kohalikud rapsikasvatajad tarnivad valgurikast GMO-d (geneetiliselt muundatud organism) mitte- sisaldavat sööta kogu Euroopas. 1 ha rapsist saab ühe aasta jooksul sööta kolme lehma, kes annavad kuni 24 000 liitrit piima. Sellest kogusest piisab 461 inimese varustamiseks piimaga.

Töödeldes ümber keskmiselt 3500 kg / ha rapsi, saab 1600 liitrit väärtuslikku rapsiõli ja 1900 kg kvaliteetset rapsikooki, mis on täiendav GMO-d mittesisaldav valgusööt.