log

RAPOOL pakub Eesti põllumehele parimat rapsiseemet

Eelmise kuu lõpus kuulutati välja 2020. aasta Viljelusvõistluse tulemused ja rapsikategoorias läks üldvõit põllumeestele Viljandimaalt, kes olid seemneks kasutanud Saksamaa sordiaretaja RAPOOL uut hübriidseemet ’Atora’. Tegelikult võideti sama seemnega saagikuse kategoorias tervelt kuus esikohta.

RAPOOL Eesti piirkonnajuht Allar Kade ütleb, et peamiselt meelitabki põllumehi ’Atora’ talirapsiseemet ostma saagistabiilsus, mis muudab just RAPOOLi seemne kindlamaks investeeringuks võrreldes paljude teistega.
„’Atora’ rapsiseeme suudab teistest paremini vastu seista väga erinevatele ilmastikutingimustele ja nendes tingimustes anda ikkagi mõõdukat ning väga stabiilset saaki. Isegi kehvema ilmaga aastal võib olla kindel, et ’Atora’ annab head saaki,“ ütleb Kade. 
Viljelusvõistluse rapsikategooria võitja Sakala Põlduri agronoom Urmas Nurmsalu lisab, et ’Atorat’ saab külvata palju hiljem kui teisi sorte, see vajab minimaalselt harimist ja kasvades annab sort väga suurt biomassi. Samuti on ’Atora’ õlisisaldus võrreldes teiste seemnetega tunduvalt kõrgem.
„Põllumehed valivad alati külvamiseks uusi ja atraktiivseid sorte, mis on näidanud häid tulemusi. Sakala Põldur on ’Atora’ seemet kasutanud juba paar aastat ja tulemused on olnud väga head. Kuna meil on talirapsi külvipinda palju, kokku kuni 500 hektarit, siis meile on väga oluline see, et seemet saaks külvata erinevatel aegadel. Tihti võib ka juhtuda, et
saagikoristus hilineb või ei ole võimalik ilmaolude tõttu põllule üldse pääseda. ’Atorat’ võib edukalt külvata ka kuni augusti lõpuni, seeme kasvab kiiresti varem külvatutele järele ja vajab minimeeritud harimist,“ ütleb Nurmsalu. Agronoom ütleb, et kui tavaline taliraps annab keskmiselt 3–4 tonni saaki ühe hektari kohta, siis Viljelusvõistluse raames sai Sakala Põldur ühelt ’Atora’ seemnega põllult hektari kohta saaki hoopis 5,7 tonni. 
Uue põlvkonna hübriidsortide esindaja 
Saksamaal eelmise sajandi alguses asutatud sordiaretaja kõnnib kindlasti uute seemnete aretamise esirinnas, katsetades oma hübriide enam kui 100 katsepõllul üle Euroopa, samuti käib tihe katsetamine Eestis enne, kui saadetakse need oma edasimüüjate kaudu kogu maailmasse müüki.
Kui aga täpsemalt rääkida ’Atora’ hübriidsordist, uuest talirapsiseemnest, siis konkreetset sorti iseloomustab kiire sügisene areng, kõrge talvekindlus, kiire kevadine taastumine ja lisaks peavõrsele ka paljude külgharude areng. Hea taime enda tervis koos kõrge haiguskindlusega nii mustmädaniku kui ka närbumistõve vastu loob eelduse suureks saagiks paljudes erinevates kasvukohtades. Tänu kiirele tärkamisjärgsele arengule suudab ’Atora’ ennast talvitumiseks korralikult ette valmistada, mistõttu sobib väga hästi ka hilisemateks külvideks.
„’Atora’ on sügisel hästi kiire arenguga, samas, kui rapsitaim on põllul talve üle elanud, on kevadel tema areng jällegi aeglasem. See tuleb kasuks olukorras, kus Eestis ei ole ebatavalised ka kevadised öökülmad. Just need külmad teevad kiiremini arenevatele taimedele liiga, ’Atora’ on selles osas kaitstud ja kasvab kenasti välja. Lisaks on teada, et uus hübriid talub väga hästi liigvett,” lisab Kade. 
Loodusele olematu jalajälg 
Nurmsalu mainib naljaga, et rapsisortide valik on põllumehele nagu naistel kleidid – täna üks ja homme teine. Ei kanta sama kleiti liiga tihti, rapsisortidega on meil samamoodi.
„Ka meie valime külviks oma põldudel alati uuemaid sorte ja sellised, mis konkreetse aasta külvikorda sobivad. Raps annab raha, raps on rahakultuur ja kui me saame vähendada riske ning kulusid, saades tagasi suuremad saagid, siis on valik väga lihtne. ’Atora’ seemne õlisisaldus ja kvaliteet on palju kõrgemad kui teistel sortidel,“ räägib Nurmsalu, kes lisab, et just Viljelusvõistlusel saavad teisedki põllumehed näha, milline seeme põllul toimib ja milline mitte. 
Kade ütleb veel, et kõigest muust jutust on ehk olulisim see, et ’Atora’ seeme on end Eestis tõestanud – seda nii katsepõldudel, farmides kui ka võistlustel. „Tegemist on lihtsalt väga hea aretustöö tulemusega, mis on loonud sordi, mis sobib ideaalselt just meie heitlikesse ilmastikuoludesse,“ ütleb Kade.

Lisainformatsioon: https://www.pollumajandus.ee/uudised/2020/12/18/kaimo-maiste-voiduks-on-vaja-nii-onne-kui-tugevat-meeskonda