Talirapsi kasvatamise juhised

Mullastiku nõuded
Sobivad peaaegu kõik mullad, ent parem muld võimaldab saada suuremat saaki. Talirapsi puhul on tähtis sügav mullaharimine enne külvi. Mulla pH väärtus peab olema vähemalt 6.

Mullastiku nõuded
Sobivad peaaegu kõik mullad, ent parem muld võimaldab saada suuremat saaki. Talirapsi puhul on tähtis sügav mullaharimine enne külvi. Mulla pH väärtus peab olema vähemalt 6.
Külvikord
Väga sobilikuks eelkultuuriks on talioder, sest selle puhul jääb enne külvi piisavalt aega põhu kõdunemiseks ja pinnase harimiseks. Ent üha enam on talirapsi eelkultuurina hakatud kasutama nisu. Rapsi tohib külvata üksnes iga 3-4 aasta järel, vastasel juhul võivad avalduda taimehaigused, mõnikord varasemast raskemalgi kujul. Ka ristõielised vahekultuurid (näiteks sinep, õlirõigas ja kapsasrohud) võivad põhjustada talirapsi haiguste ägenemist. Seepärast ei tohiks mitte ühtegi ristõielist kasutada rapsi külvikorras vahekultuurina.
Külviaeg
Augusti algusest septembri alguseni. Enne talve peaks rapsil olema 8–10 lehte ning juurekaela läbimõõt umbes 8 mm. Vili, mis on külvatud kohe pärast mullaharimist, areneb paremini kui kuiva mulda pandud vili. Mullapinna lähedale külvamise eesmärk on madal külv (2 cm sügavusele) hästi tihendatud ja ettevalmistatud pinnasele.
Külvisenorm puhaskülvis
•Varajane külv (kuni 15. augustini): 30–40 idanemisvõimelist seemet 1 m2 kohta.
•Tavaline külv (15.–30. august): 40–60 idanemisvõimelist seemet 1 m2 kohta.
•Hiline külv (alates 30. augustist): 70 idanemisvõimelist seemet 1 m2 kohta. Hübriididel on hilise külvi korral selged eelised.
Külvisenorm hübriidide puhul
•Varajane külv (alates 8. augustist): XENON-it võib külvata 40 idanemisvõimelist seemet 1 m2 kohta.
•Tavaline külv: 40–50 idanemisvõimelist seemet 1 m2 kohta.
•Hiline külv (alates 30. augustist): 60 idanemisvõimelist seemet 1 m2 kohta. Kõik hübriidid sobivad.
Külvikoguse arvutamine
idanemisvõimelised seemned/m2 x tuhande seemne mass / idanevus (%)
= külvatavate seemnete kogus
Näide: 60 seemet/m2 x 7,4 g / 97% = 4,6 kg/ha
Kogu idanevust puudutav teave on kirjas pakendi etiketil. Külvikoguse arvutamisel on abi ka RAPOOL’i külvikalkulaatorist.
Külviread
Kui tuhande seemne kogumass on väiksem, võib iga teine adrahõlm olla suletud ning külvatavate viljaterade vahe võib olla kahekordne.
Hüdrokülv
Rapsi puhul kasutatakse seda üha enam. Selleks sobivad põhimõtteliselt kõik hübriidsordid, iseäranis hästi kasvavad näiteks VISBY ja SHERPA. Nõutav on külvieelne mulla sügavkobestamine; liiga niiskete olude korral tuleks mullaharimist vältida. Täiendav seemnete töötlemine DMM-iga soodustab taimede juveniilset arengustaadiumi ja võib kahandada kriitilist arengustaadiumi kasvufaasis.
Väetamine (ligikaudsed väärtused, olenevalt mulla toitainesisaldusest)
Toitained Kogused kg/ha N (sihtväärtus) 220–240
Sihtväärtus- Nmin = Kogus N-väetis
P2O5 45–90
K2O 150–250
MgO 30–60
S ligikaudu 40
Boor ligikaudu 0,2
MnSO4 ligikaudu 1
Mo ligikaudu 0,1
Lämmastikväetis
2–3 väetamiskorda; jaotus: 1. väetamisel 60%, 2. väetamisel 30%, 3. väetamisel (õitsemise ajal) 10%.
Lägaga väetamine: talirapsi kasvatamisel saab seda sügisel ja kevadel kanda eelkultuuri põhule. Eelistatud on kultuuri väetamine pukseeritava voolikuga.
Herbitsiidid
Trifluralini-põhised herbitsiidid annavad külvieelsel mullaharimisel soodsa hinnaga hea tulemuse. Need avaldavad väga tõhusat toimet umbrohu, sh vesiheina ja iminõgese tõrjes. Clomazonet sisaldavaid herbitsiide võib kasutada kuni kolm päeva pärast külvi. Need on tõhusad ka selliste umbrohtude nagu roomava madara, hariliku uniloogi ja hariliku hiirekõrva vastu. Metazachlor (Butisan) annab häid tulemusi hilisemal kasutamisel, Butisan Top avaldab lisamõju roomava madara ja osaliselt ka põld-rebasesaba tõrjes. Toodet Kerb 50 W võib kasutada sügisel isekülvunud teraviljade ja kõrreliste heintaimede vastu. Kõrreliste heintaimede vastaste herbitsiidide toime võimendub, kui herbitsiidi annusesse lisada õli. Põld-rebasesaba tõrjeks võib rapsikasvatuses kasutada ka tooteid Focus Ultra ja Select 240 EC + Para Sommer (DIMs), et hoida ära resistentsuse kujunemist. Kevadel puudub peaaegu igasugune võimalus talirapsi vahel kasvava umbrohuga võitlemiseks. Piiratud võimalusi pakuvad umbrohuga võitlemiseks tooted Agil, Fusilade Max ja Focus Ultra. Kummeli vastu võib kevadel kasutada preparaati Lontrel 100.
Tähtis on järgida tootjate juhiseid ja ametliku taimekaitseteenistuse soovitusi.
Kahjurid/putukamürgid
Pärast külvi tuleb tõkestada tigude tegevust. Seda on hea teha niiske džuudist koti abil. Molluskite piiramiseks sobivad tooted Mesurol, Skipper, Metarex ja Delicia Lentils. Seemnete külvieelne töötlemine pakub putukatevastast kaitset kuni taime 3-4-lehelise kasvujärguni. Hiljem tuleb taimi kaitsta näiteks mitmesuguste poilaste (Chrysomelidae), kapsakoi (Plutella xylostella), rapsikärsaka (Ceutorhynchus picitarsis) ja vaablaste liigi Athalia rosae eest. Noorte rapsitaimede juuretüvele võib oma munad muneda kapsakärbes (Delia radicum), nende vastu praegu veel tõhusat tõrjet leitud ei ole. Kevadel tuleb jälgida kohalike taimekaitseteenistuste teateid, esimene kahjur on Ceutorhynchus picitarsis, mis asub taimi ohustama siis, kui õhutemperatuur on tõusnud 9–12 °C-ni. Samal ajal võib vilja sisse lennata ka mardikaline Ceutorhynchus pallidactylus ning temperatuuril 13 °C ja üle selle mardikaline Ceutorhynchus assimilis. Peamine putukate sissetungi aeg langeb õitsemisperioodi, kui temperatuur on 20 °C ringis. Sel ajal külastavad rapsi selle õietolmust toituvad mardikad ja Dasineura brassicae.
Tekitatav majanduslik kahju ja kontrolli all hoidmise võimalused on näidatud tabelis. Kahjurite kindlakstegemiseks võib kasutada rapsitaimede kõrgusele paigutatud kollaseid anumaid. ProPlanti kahjuriprognoosi moodul aitab hinnata lendavate kahjurite võimalikku saabumist.
Sügisel kasutatavad kasvuregulaatorid ja fungitsiidid
Sügisel kasutatakse kasvuregulaatoreid selleks, et takistada enne talve taimede liigset kasvamist ning parandada nende talvekindlust. Sügiseseks kasutamiseks on heakskiidu saanud Folicur ja Caramba. Sordist olenevalt on nende soovitatav kogus 0,3–1,0 l/ha (vt sortide kataloog). Sellist liiki töötlemist saab teha taimedele, millel on vähemalt 3-4 lehte. Tuleb meeles pidada, et mida varem töötlemist tehakse, seda väiksem on vajaminev ainekogus. Varakult külvatud sordid võivad vajada teistsugust töötlemist. Folicur ja Caramba avaldavad ka fungitsiidset toimet, pakkudes aktiivset kaitset Phoma vastu. Puhtad fungitsiidid, mis taime kasvule mingit mõju ei avalda, on Proline, Eria, Cantus ja Harvesan. Phoma-ründe saab avastada varakult, kasutades ProPlanti Phoma-prognoosi moodulit.
Kevadel kasutatavad kasvuregulaatorid ja fungitsiidid
Kasvuregulaatori kasutamine võib osutuda vajalikuks ka kevadel pärast niisket talve, mis soodustab seennakkuste teket; tiheda rapsisaagi korral selliste sortide puhul, mille lamandumiskindlus on väiksem; toitainerikka pinnase korral ning kasvu soodustamise või niiske kevadise ilma korral. Neil juhtudel soovitatakse kasutada tooteid Folicur ja Caramba. Pärast seda, kui taim on kasvanud 20–40 cm kõrguseks, on soovitatav kasutada 1,5 l/ha – 1,5 l/ha (jaotatud annused; vt sortide kataloog). Siingi kehtib järgmine põhimõte: mida varem triasooli (triazole) kasutatakse, seda tugevam on selle mõju. Vajaduse korral võib taimede lamandumiskindluse parandamiseks teha ka teise kuuri.
Õitsemisaegne pritsimine
Mõnes piirkonnas kuulub õitsemisaegne pritsimine talirapsi kasvatamise standardtoimingute hulka, teistes piirkondades seda aga ei tehta. Fungitsiidide kasutamine taimede õitsemise ajal aitab ära hoida laiaulatuslikku valgehallituse ja Alternaria rünnakut. Saadavalolevate toodete hulka kuuluvad Cantus, Proline ja Folicur. GR-kalkulaator annab sortidel põhinevaid soovitusi fungitsiidide kasutamiseks.
Koristus
Pärast rapsi koristust tuleks isekülvunud rapsil lasta idaneda. Vajalikuks võib osutuda põllupinna kerge rullimine. Mitte mingil juhul ei tohi terasid sügavale mulla sisse suruda. Isekülvunud raps ei tohi seisma jääda kauemaks kui 3 nädalaks, et vältida tingimusi haiguste (nt kapsanuuter) levikuks.