Valik

„Talust toidulauale“ õigusaktide jõustudes vajavad põllumajandustootjad üha enam taimede geneetikaga seotud lahendusi.

Geeniuuringud tagavad pidevalt muutuva põllumajandustööstuse jätkusuutlikkuse ja suurema saagikuse.

Eelnevad soojad talved ja arutelu kliimamuutuste üle tõstavad esile uued sordiomadused nagu haiguskindlus, põuakindlus ning saagi stabiilsus. Kuid 2020/2021 aasta külmema talve, tugevamate pakaselainete ja suure lumesaju tõttu eriti Kirde-Euroopas kerkib esile taas talvekindlus ja selle mõju. 

Eelmise kuu lõpus kuulutati välja 2020. aasta Viljelusvõistluse tulemused ja rapsikategoorias läks üldvõit põllumeestele Viljandimaalt, kes olid seemneks kasutanud Saksamaa sordiaretaja RAPOOL uut hübriidseemet ’Atora’. Tegelikult võideti sama seemnega saagikuse kategoorias tervelt kuus esikohta.

Muutlikud ilmastikuolud ja kallinevad sisendhinnad on pannud viljakasvatajaid üha rohkem otsima kulude kärpimise võimalusi, ning nendes tingimustes on mitmed kasvatajad kaalunud võimalust mitte osta sertifitseeritud hübriidrapsi seemet. Kas see on hea lahendus? 

Parendused klassikalise sordiarenduse ja rapsiseemne sordiaretuse protsessis.

Pole juhus et RAPOOLIST on saanud üks suurimaid õlirapsi seemnetootjaid Euroopas. Rohkem kui 15% meie käibest on reinvesteeritud  uurimistöösse ja sordiaretusse.

Talirapsil on kõrge tulupotentsiaal ja Euroopa viljavahelduses on see üks hinnatumaid põllukultuure. Ent hübriidide viimase 25 aasta edulugu ei põhine üksnes meelitaval kasumil. Raps on ka soodne eelvili, aitab pärast teravilja tõhusalt taastada lämmastikutaseme, pakub korjevõimalusi mesilastele, on väärtuslik ja geneetiliselt muundamata valguallikas ning aitab absorbeerida süsinikdioksiidi ja seeläbi vähendada kliimamuutusi. 

Kui sügisesed tingimused kasvuks ja arenguks on soodsad, siis rapsitaim muudkui kasvab.